Tere taas!
Vaheaja viimasel päeval ehk siis eile läksin Isabelle'ile külla. Päeval käisime tema, ta vanemate ja peresõbra Natalie'ga natuke matkamas. Väga väga ilus ja soe ilm oli, aga ümberringi oli lumine. Minu esimene käegakatsutav lumi Prantsusmaal. Tegime siis lumesõda, lumememme, hüplesime niisama ringi jne. Kui matk läbi sai, pidasin vajalikuks mainida, et see oli ju nii palju kergem kui need, mis aasta alguses tegime. Tuli välja, et tegelikult oli 250m tõusu ja samast mastist rada nagu ennegi, lihtsalt kuidagi võluväel on Elo mägedega ära harjunud.
Ma tegin palju pilte ja leidsin, et mõned tulid välja ka.
Alguses hakkasime mingist valest kohast minema, aga siis vaatasime kaarti ja leidsime, et natuke tuleks ikkagi veel edasi sõita.
Tegelikult see taust ei olnud lilla, aga ta tuunides kogemata läks lillaks ja mulle meeldis. Igatahes, pikemalt mu reisile kaasaelanu võib märgata, et selle kiviga me oleme juba korra pilti teinud. See pilt on YFU kalendrist ka leitav ja kõik.
Sellel pildil pidi olema õhku visatud lumepall ka, aga ilmselgelt ta on natuke kaadrist väljas.
Õnnelik Elo oma lumega
Karjuseonni sisemus
...ja ukseava
Lumekuninganna (tegelt oligi selline naljakas lugu, et väga soe oli ja lumine samal aja)
Tegime lumememme ka (aga sellise väikese, sest meil ei olnud kindaid ja lumi on tegelikult päris külm, eriti kui teda pikalt käes hoida). Ta nimi on Bob.
Meie väike tuur koosnes sellest, et läksime natuke pildist vasakule jäävat teed pidi selle suure pallini ja siis pärast mööda siin näha olevat teed tulime tagasi.
Lumekuningannad
Mandlipuu õitseb ja nii ilus on!
Minu lemmikmodellid on mesimummud, sest nad on nii nunnud!
No comments:
Post a Comment