Heihopsti!
Maikuus sõitsin kunagise klassiõe Lisettega spontaanselt mõnepäevasele seiklusele Šotimale, Glasgow'sse. Nimelt nägi Lisette odavaid lennupileteid ning olles kindlaks teinud, et eksamite ajale need ei jää (jõudsin ju tagasi Tallinna tervelt kaks päeva enne Tartus toimuvat matemaatikaeksamit), otsustasime pikemalt mõtlemata minna. Jalutasime läbi terve linna, külastasime õigeid šoti baare, sõime rahvustoitu haggist ning ühepäevasel väljasõidul jõudsime isegi Loch Nessi ära näha. Oli tore vahelduseks näha lehtedes puid ning omal nahal päikest tunda, mida Eestis maikuus veel ei juhtunud.
Techno Tin Bin Man - lapsed olid vaimustuses!
Kuna see kuju seisab modernse kunsti muuseumi ees, mõtlesin, et koonused mehe ja hobuse peas on tahtlikud. Tegelikult tuli välja, et purjus peolised panevad kuju otsa koonuseid nii tihti, et politsei ei vaevu enam eriti neid eemaldama.
Uhke nekropol
Blackfriars bar. Kuulasime live-muusikat, sõime fish and chipsi ja püüdsime mõista üle muusika karjuvate inimeste šoti aktsenti (mis, muuseas, on Glasgow's väga tugev)
See mees pidavat kogu oma raha teenima sellega, et ta lihtsalt seisab vaatamisväärsuste ees ja mängib torupilli. Teda on näha ka päris paljudel postkaartidel.
Urquharti loss Loch Nessi kaldal.
Kelvingrove'i muuseum - nii suur ja uhke, et kõike me ei jõudnudki vaadata, sest jalad hakkasid valutama ja läksime õue ära sööma
"Elo, kas sa saad praegu aru, et ma PUUDUTASIN muuseumit" ehk siis, kui väsimus lööb kõvasti
Kelvingrove park - istusime seal, sõime kaasa võetud võileibu ja küpsiseid ning vaatasime, kuidas rulatajad ning tõuksivennad trikke tegid.
See park oli väga ilus ja suur ja rahvast oli meeletult palju
Ülikooli peahoone
Vaade hosteliaknast
