Minul algas tänase päevaga vaheaeg. Hetkel sajab küll vihma, aga ülejäänud vaheajaks lubatakse ägedaid ilmu ja loodan, et tuleb tore. Aga mis ma siis vahepeal teinud olen?
Igal esmaspäeval käime Isabelle'iga restoranis paninisid söömas ja igal reedel sööme boulangerie's (saiapood), kust saab muuseas magustoiduks maailma kõige paremaid mandlisarvesaiu. Pärast saab minna randa liivale istuma ja puha (ja üks päev leidsin liivast kolm eurot!), kui veel soojemaks läheb ja turistihooaeg tuleb, tuleb rannaäärde palju putkasid ja veel üks valik juures :)
Isabelle est tellement belle!
Isabelle on väga ilus, aga talle eriti ei meeldi, kui temast pilti tehakse :(
Teatriringiga andsime endale kolm nädalat, et mingi uus kava esitamiseks välja mõelda, kuna meid on liiga vähe ja suurest tükist ei tule midagi välja. Nüüd oleme oma kolm nädalat ära teinud ja näib, et läheb päris ilusti. Suure ja pika etenduse asemel on meil nüüd kümmekond monoloogi ja paar dialoogi (mina end päris üksi paariks minutiks prantsuskeelset juttu rääkima ei julge jätta, ei oska eesti keeleski näidelda :D). Mina mängin näiteks ühte murvargakooli õpilast, kes kogemata "Ei mingit paanikat, kõik pikali maha!" asemel hüüab "Ei mingit piknikku, kõik annavad oma magustoidu mulle!"
Käisime veel ühe korra teatris ka, seekord Pinocchiot vaatamas. Aluseks oli võetud esialgne lugu, aga see oli korralikult tänapäevastatud. Võis näha pubisid, ööklubisid, kanepit jne. Natuke kahju oli neist paarist umbes 10-aastasest lapsest, kes kaasa võetud, sest päris neile etendus suunatud ei olnud. Minul tekkis kohe tahtmine vanu Buratino osi vaadata :)
Samal õhtul tegin ka oma esimese päris nalja prantsuse keeles (mis ilmselgelt ei olnud üldse naljakas, aga kogu seltskond karjus ja plaksutas käsi ja oli nagu "uuuuuuuu"). Arutasime, et me oleme kõik veidrad, sest selleks, et teatrit teha, tuleb olla veider. Ja mina ütlesin, et mina olen küll kõige veidram (étrange), sest olen välismaalane (étrangère).
Kui Eestis peetakse vastlapäeva (oh, kuidas ma vastlakukleid igatsen!) ja Inglismaal on näiteks Pancake Day, siis Prantsusmaal on selle nimi Mardi Gras (rasvane teisipäev) ning sel päeval (või siis nädalal) toimuvad igal pool suuremates linnades karnevalid ning ka koolidesse minnakse kostüümides. Selleks, et endale kostüümid leida, läksin Isabelle'ile külla ning käisime läbi kõik kostüümid ta kodus (neid oli väga palju!) Hiljem tuli muidugi välja, et meie kool ei viitsinud karnevali korraldada...Hiljem mängisime igasugu mänge ja jutustasime niisama, jäin nende juurde ööseks. Väga tore päev oli!
Mina oma armastatud peegliga (ning lõppude lõpuks otsustasin end piraadiks riietada)
Kuna minu koolis karnevali ei tehtud ja õde tahtis veel üht kostüümi kasutada, tegime siis teisipäeva õhtul endale kodus karnevali. Istusin lauas süsimustade silmade, püstoli ja mõõgaga, õde jälle kulinatega, mis pidevalt küljest kukkusid. Hästi lõbus :D
Argh, matey!
Minu väike tailanna.
Ühel päeval käisime klassiga vaatamas filmi "La famille Bélier", mis on hetkel Prantsusmaal üks tuntuim film, olin kaua oodanud võimalust seda vaatama minna (ja kui õigesti aru sain, siis Eestis saab/sai ka täitsa seda näha). Mulle väga väga meeldis, lisaks oli lahe, et kuna see on prantsuse film, ei olnud see dubleeritud. Pool saali nuttis lõpuks, ka õpetajad.
Siin hakkab vaikselt jälle soojemaks minema (ega nullist madalamale polegi läinud tegelikult) ning olen ka oma esimesed kevadise motivatsioonihoo rattatiirud ka ära teinud. Sõitsin kõrvalkülla Cabrisi, mis on Spéracèdes'ist natuke vähem kui 150m kõrgemal (vahepeal oli tõus muidugi nii järsk, et võtsin ratta käekõrvale ja jalutasin niisama). Seal oli nii ilus!!!
Tegime õega veel mingeid fotokatsetusi vahepeal. Kui igav on, siis fotokas on ikka parim sõber!
Jah, ma olen teadlik, et seda kahe foto vahet on väga hästi näha, aga esimene katsetus, eks.
Mina ühel päeval kui JÄLLE koori minna ei saanud (jess, inimestest ja nende autodest sõltumine...)
Ühel reede õhtul käisime perega bingot mängimas. Kui seni on see minu jaoks olnud vaid vanainimeste mäng kusagil ameerika filmides, siis siin see oli päriselt! Suur saal oli täis vanemaid paare, perekondi ning nägin ka üht nooremat seltskonda. Üks onu keerutas mingit kera, kus olid sees numbrid 1st 89ni ja teine onu luges mikrofoni numbreid, mis sealt välja tuli. Kolm esimest, kes saavad oma kaardil rea täis, saavad väikese auhinna ning see, kes esimesena kogu kaardi täis saab, saab suure auhinna. Pärast seda alustatakse otsast ja nii mängisime vist 6 või 7 vooru.
Meie midagi ei võitnud, aga täitsa lõbus oli küll!
Ühel kolmapäevasel päeval otsustasin, et on aeg endale natuke rõõmu valmistada, seega ostsin endale Pauli pagariärist ühe fancy vaarikamaitselise macrooni ja tundsin end väga hästi!
Mäed olid lumised vahepeal! Nii ilus, nii tore!
Sain lõpuks teada ka oma viimased proovieksamitulemused. Ajalugu-geograafia sain 10/20 (klassi kolmas tulemus) ning filosoofia 8/20 (klassi 2. tulemus). Ise olen enda üle jube uhke, kõigi hinnete keskine tuli 14/20 ja läbimiseks on vaja vaid kümmet punkti. Kusjuures, meie 22-liikmelisest klassist (mind arvestamata) oleks vaid 8 eksamid reaalselt läbinud (neil muidugi arvestati ka prantsuse keele eksameid ja eelmise aasta uurimistööd). Päris hirmutav.
See oligi väike ülevaade mu tegemistest. Prantslastel see talvine aeg ongi rahulikum ja mingeid suuri reisimisi ei tehta. Eks suve poole läheb jälle tegusamaks. Varsti üritan jälle teha postituse mõnest prantslaste kombest, mida olen siin tihti märganud.
Palju päikest teile sinna Eestisse!
Bisous :*
No comments:
Post a Comment