Hei-hei!
Augustikuus veetsin kolm nädalat Prantsusmaal oma imevahva perega. Sel korral läksime siis õe, ema ja koeraga maale.
Kolme nädala sisse mahtus üsna palju. Esimesel päeval sain kokku esimese pere õe ja emaga ning see oli väga suur vedamine, sest nad on kõik hästi hõivatud oma tegemistega (kohe näha, et sobime kokku) - Catherine ja Pierre kolisid nüüd üldsegi pooleteiseks aastaks USAsse ja puha.
Imehead karbid!!!!!!!!
Siis sõitsime Nolweni, ema ja koeraga maale vanaema juurde Haute-Loire'i departemangu. See oli ikka tõeline maakoht, ülepäeviti käisime naabrite farmist toomas piima, mune ja suvikõrvitsaid, igal pool ümber olid lehmad ja kõrgust oli seal üle tuhande meetri, nii et oli palavaid päevi, kuid oli ka vihma ja mõni hommik oli sooja isegi alla kümne kraadi (lõunaprantslasele augustikuus see on ikka šokeeriv küll!).
Kui minu idee maale sõitmisest nägi ette pigem sellist rahulikku õues muruplatsil mängimist, siis tegelikult saime ikka väga palju ringi sõita ja näha. Meie sealoleku ajal toimus Équiblouse, Euroopa suurim rodeo, seega läksime muidugi vaatama. Käisime läbi kogu hiiglasliku laada, vaatasime rodeot nii pullide kui ka hobuste seljas ning igal hommikul käisime õppimas kantritantsu.
Muidu käisime veel erinevates kohtades külapidudel, kirbuturul, tavalistel turgudel, väikesel kontserdil, astronoomiafestivalil tähti vaatamas ja palju muud põnevat. Käisime naabritel külas ning võõrustasime ka ise teisi enda pool, korra tuli külla ka onu lastega (poeg oli enda jaoks avastanud Pokémon GO ning kiljatas kõrvulukustavalt iga kord, kui aiast uue pokemoni leidis). Ronisime mitme mäe otsa, ekslesime autoga udustel mägiteedel, püüdsime liblikavõrguga kala ning ämbritäite kaupa konni. Mängisime lauamänge ja sulgpalli ning rääkisime õega varaste hommikutundideni läbi vanaisa norskamise juttu - kõigest ja mittemillestki, nagu ikka.
Prantsusmaal olles valdasid mind pidevalt väga vastakad tunded: ühest küljest oli seal nii imevahva ja tore ja oleks tahtnud sinna lõputult jääda, kuid samas venis suvi juba üsna pikaks kõigest ja kõigist eemalolekuks (kui panna kokku tegutsev mina ja tegutsevad sõbrad, siis teadagi, mis saab...).
Ära oli väga kurb minna, kuid püüan nii kiiresti, kui saan, uuesti tagasi minna. Õde kasvab praegu nii kiiresti ja ma ei taha seda kuidagi maha magada.
Majaseinas oli väike linnupesa, kust ühel hetkel hakkasid pojad välja kukkuma
Apéro
Otsib konni
Aktsioon: marjakorjamine
Dolmen
Minu armaaas
Käsitsi pitsi valmistamine
Ühel päeval jõudsime poodlema ka
Maakohtades on ju vahvalt hästi tähti näha! Perseiidide tähesadu sattus ka täpselt õige
Pildi ajal karjuti muudkui kaamera tagant, et me põsemusisid jagaks. Kohe, kui kaamera võtsin ja ära minema hakkasime, tuli onule meelde, et vuntsid ununesid täitsa ära, aga me uuesti ei hakanud tegema.
Ühe väikese prantsuse külapeo osaks on ka näiteks selline pisike 10-minutiline ilutulestik, ütleks, et võrreldav meie uusaastailutulestikuga. Müstiline, aga väga väga vahva!
Mina proovisin sellist kleiti esimesena, aga lõpuks ostis selle hoopis õde
Vanaema kass, kes kardab kõiki ja kõike, välja arvatud siis, kui kell 5 hommikul kõht tühjaks läheb ja inimesi kriipima ning tüütama tuleb minna.
Meiega samal ajal olid Cannes'is puhkamas ka minu sõbrannad Birgit ja Mariann, nii et veensin pikalt kõiki, et saaksin neile oma prantsuse ema ja õde näidata. See olukord oli üleni nii ebatõenäoline, aga lõpuks tuli nii vahva välja!
Koduviinamarjad!!!
Kõige viimane hüvastijätt kutsuga, kes sai juba aru, mis toimub. See on reaalselt definitsioon väljendile puppy eyes.
Jee, kaktus!
No comments:
Post a Comment