Hei-hei!
Käisin augustikuus jälle kaheks nädalaks oma prantsuse perel külas, nägin oma armsaid vanemaid, kõigekallimaid õekest ja kutsut ning jätsin poole oma südamest tagasi tulles jälle maha.
Tulles leppisime kokku, et püüan vaadata, kas jõuan neile jõuludeks külla ja nemad püüavad suvel minule Eestisse külla tulla. Nüüd tunduvad mõlemad ideed utoopiana, sest sügise alguses läksid Fred ja Fabienne lahku. Ma ei ole päris kindel, kuidas see asi nüüd edasi välja nägema hakkab ja millal ja kuidas ma oma kallimaid uuesti näha saan, aga minu südamest ei kao nad igatahes keegi.
Ära tulla on alati nii kohutavalt raske, sest iga korraga jõuab süda jälle nende inimeste külge kasvada ja siis tuleb see jälle lahti kiskuda. Minu tundeid kirjeldab imehästi Nolweni lemmiklaul:
And now your song is on repeat
And I'm dancing on to your heartbeat
And when you're gone, I feel incomplete
So if you want the truth
I just wanna be part of your symphony
Will you hold me tight and not let go?
(ma hakkasin nüüd jälle nutma)
Panen siia alla nüüd hulga pilte, millest tõenäoliselt väiksem osa on informatiivsed ja väga suur osa kujutab lihtsalt Nolweni, keda ma nii nii nii väga igatsen, et neid pilte valides nutan arvuti taga.
Kohe esimesel õhtul viidi mind Spéracèdes'i külapeole, aga kuna meist ei tahtnud keegi tantsida ja olime kõik väsinud (õde nt oli lennujaamas närvidest nutnud juba enne, kui ma tulin), läksime üsna varsti õe ja ta kunagise klassivenna Aurélieniga tuppa Mario Karti mängima ja ootama, et vanemad ka tagasi tuleks :D
Käisime õe peika Jorisi 14. sünnipäeval Théoule'is mere ääres. Vanemad tulid kaasa, põhiliselt selleks, et mul ei oleks liiga imelik seal olla.
Nolwen ja Joris
Tegime õega päris mitu korda tassikooke, see on tal uus lemmikasi, mida teha - saab kokata (tegevus!), on kerge teha, maitseb hästi!
Pediküür
Saime paari nädala jooksul palju kommentaare, et "Näha on, et olete õed." Põhiliselt vist sellepärast, et me tegime kogu aeg üksteisele soenguid (Nolwen on patsipunumise ära õppinud minu puudumisel) ning kandsime sarnaseid riideid.
Käisime seekord päris mitu korda õega koos koeraga jalutamas. Õel oli põhiliseks motivaatoriks küll minu fotokas :P Kaasa võtsime kuivanud leiba, mida ponidele visata.
Neil on nii palju kilpkonni juba kodus, et ma ei suuda järge pidada :D
Kuna isa käib Cannes'is tööl, oli lihtne paluda tal end päevaks sinna viia. Sain natuke mööda tuttavaid tänavaid ringi jalutada ja igasugu vahvaid seike meenutada.
Kohe näha, et oled jõudnud Lõuna-Prantsusmaale, kui poes vahib vastu selline rosé-lett.
Ostsin endale püksid, mis, tuleb välja, lähevad jalga ka Nolwenile :P
Siin käisime Mandelieu's kuulamas The Rolling Stonesi tribüütkontserti, aga aia tagant, et ei peaks maksma. Võtsime isegi piknikutoolid kaasa :D
Spéracèdes'is koeraga jalutades kohatud ilusad vaated :)
Vasakpoolne laps on isa töökaaslase ja parima sõbra Taleli 4-aastane tütar (kui mul ta nimi meelde tuleb, siis täiendan), kes oli väga ära hellitatud ja kellele ma alguses üldse ei meeldinud. (Ta mängis basseinis mingit sellist "toredat" mängu, kus ta korduvalt tuli minu juurde ja lõi mulle vastu nägu ning ütles, et ma olen kuri inimene. Ühtlasi ei saanud ta aru, et ma ei ole külaline :D) Hiljem läks aga nii, nagu ikka, ja ma ei saanud ühestki lapsest enam lahti. Parempoolsed on isa nõbu lapsed Maeline ja Lexy (ma ei tea, kuidas ta nime kirjutatakse tegelikult....) Sel ajal, kui vanemad kõik rahus segasid endale igasugu erinevaid kokteile, rääkisid juttu ja lõbutsesid, olime meie Nolweniga 8 tundi järjest täiskohaga lapsehoidjad. Tegelikult oli majas veel ka paarinädalane beebi, Taleli teine laps.
Tegime ka ühe rannapäeva ema parima sõbranna Sandrine'i ja tema laste Zoé ja Nathaniga. Kuna nägime neid ka minu vahetusaasta ajal mitu korda, ei ole nendega koos olles üldse ebamugavustunnet, teame kõik üksteist ja nad arvestavad minuga, seega oli hästi tore! Keegi neist ei tahtnud küll pildile jääda, aga ma sundisin neid, et jääks mälestus.
Ühel päeval käisime ka Nolweniga Cannes'is ringi uitamas.
Sõime vastavatud KFC's ühe suure ämbritäie kana
Läksime Cannes'is kinno (mis on seal piirkonnas irooniliselt loll asi, mida teha, sest Cannes'i kinod ei ole kuigi kenad, samas kui lähedal Mouans-Sartoux's on uhke ja võrdlemisi uus kino)
Sõime ka jäätisekokteile ja pärast oli mõlemal terveks päevaks kõht täis ja süda paha :D
Leidsime Nolwenile sobiva T-särgi, see ütleb "hädaldaja ja jonnija"
Supermarket aesthetics
Pannkoogitegu
Vaene kiusatud koer
Kuna lennujaam on Nizzas, mõtlesime, et kui niikuinii juba sinna sõidame, võiks seal juba midagi teha ka. Nii läksime õe lemmikloomaaeda Parc Phoenixi, tegime seal väikse pikniku ning jalutasime veidi ringi, enne kui viimane nutmine lahti läks.
Lennujaam. Reaalsuses sain seal tunnikese nutta, päris mitu tundi passida, siis sain teada, et lennuk ei lähegi välja, läksin hotelli kaheks tunniks magama ja hommikul 6st sain lõpuks hoopis Amsterdami kaudu koju. Veel samal päeval sõitsin Tartusse, kolisin oma uude ühikatuppa ning järgmisel hommikul alustasin ülikoolielu.
Vähemalt oli hotellis peegel, kust sain imetleda oma lahtivõetud patse, mis ilusad lokid tegid juustesse :)
No comments:
Post a Comment