Fun facts

Hei-hei!

Selles postituses saate lugeda igasugu suvalistest asjadest, mida olen oma pooleteist kuu jooksul täheldanud (enamik neist kooli kohta, sest sellest ma väga rääkinud ei ole). Postitusel ülesehitust pole, minu vabandused.

• Inimesed kipuvad vahel arvama, et teen nalja, kui end tutvustan. ("Elo" kõlab nagu "Hello", ei osanudki arvata, et sellega siin probleeme tekkima peaks...) Siin ei ole inglise keel igapäevases slängisõnavaras, vaid pigem hüütakse nalja pärast üksikuid inglisekeelseid fraase. (Siinkohal vajab mainimist prantslaste teada-tuntud kohutav inglise keel. On jah päris kohutav. Võrreldav eestlaste vene keelega.)

• Koju sõites magan alati bussis. Vahel satub bussi klassiõe Mélody sõpru teistest kutsekatest ning tihtilugu ärkan selle peale, et kuulen oma nime või avastan oma näost mind pildistava telefoni. Nojah. Armastust on ka avaldatud, neljas keeles lausa. Eile ärkasin sellise lause peale: "Ja Elo Mariast saab Goodbye Maria". Ausõna, ma imestasin, kust küll selline huumor välja tuli, neil nii kõrge tase tavaks ei ole.

• Koolis on puudumis- ja hilinemispäevikud hästi tähtsad asjad ja neid täidavad õpetajad. Selleks hüütakse iga tund läbi kõik klassi nimed, Kuni 5min hilinemisel tuleb õpetajale tuua väike kantseleis täidetud hilinemistõend, suurema hilinemise puhul ei pruugi õpetajad enam tundi lasta (khm, mina jõuan kusjuures alati korralikult õigeks ajaks, harjumatu).

• Keelatud asjad on päriselt ka keelatud. Lühikeste pükste, katkiste pükste või liiga lühikese seeliku kandja saadetakse pikemalt mõtlemata koju, tunni ajal telefone üldiselt ei näe (kui, siis vaid vilksamisi ja nende peitmiseks suvatsetakse natuke vaeva ka näha.

• Õppimine on masinlik ja loogika pole just esmane vajadus. Enamjaolt loeb õpetaja ette, mida kirjutada tuleb ja need tekstid kipuvad olema pikad. Pähe õpitakse ka näiteks valemeid, millega arvutada protsente ja keemia reaktsioone...

• Kõik kasutavad täpselt samasuguseid pabereid, millele kirjutada. Need paberid on kas feuille double ehk põhimõtteliselt kokkumurtud A3 leht või feuille simple ehk A4 leht. Lehel on suured ruudud, mille vahel jooksevad iga 2mm tagant horisontaalsed jooned. Enamjaolt kirjutatakse paberitele ja kogutakse kiirköitjate vahele, aga on ka neid, kes mõnes aines kasutavad vihikut.

• Õpilased on siin harjunud päriselt õppima. See tähendab, igaüks teeb kodus ilusaid värvilisi konspekte (fiche) kogu tunnis õpitud materjalist ja seda pidevalt, mitte päev enne kontrolltööd. Suurem osa kodutöödest tehakse nädalavahetusel, s.t kui kirjand on kirjutada teisipäevaks, arutab 90% klassist juba esmaspäeval selle üle, kes mida kirjutas. Mind imestab aga selle kõige juures väga, et tase on neil üsnagi masendavalt madal.

• Iga kooliaste asub siin eraldi asutuses. Esimene on école maternelle, mis on põhimõtteliselt nagu Eestis lasteaed, aga siin see toimib päriselt koolina ja lastel on koolitunnid päev otsa. Teine aste on école primaire, mis on nagu Eesti algkool. Seal käivad klassid CP, CE1, CE2, CM1, CM2 (ma ei tea, miks nad selle klasside nimetamise nii keeruliseks teevad). Kolmas aste on collège ehk Eesti põhikool. (Nimetus ajas mind algul väga segadusse...) See hakkab 6. klassiga ja edasi hakkavad klassinumbrid väiksemaks minema. Gümnaasiumiosa ehk lycée algab 2. klassiga, seejärel tuleb 1. klass ja siis Terminale ehk lõpuklass.

• Siin säilitab klassijuhataja klassiastme, mitte klassi (gümnaasiumis vähemalt, ma muu kohta ei tea). Näiteks Terminale ST2S-B klassijuhataja jääbki läbi aastate Terminale ST2S-B klassijuhatajaks.

• Vahel kirjutatakse m- ja n-tähele üks konks lisaks, vahel mitte. Et noh, mõista-mõista, mis see on? Z-tähte kirjutatakse vene moodi.

• Paljud tüdrukud kannavad igal pool kaasas deodoranti ja kätedesinfitseerimiskreemi. Kõik õpetajad on juba surmani tüdinud sellest aerosoolihelist keset tunde.

• Adidase dressid on moes. Isabelle seletas, et see on põhiliselt mingi araablaste asi, mille prantsuse noored üle on võtnud... Mõned jalgpallurite dressid võivad isegi kenad olla, aga no kui mõni tüdruk tuleb kooli lohvakates lilla-neoonroosatriibulistes dressides kombineerituna paksu meigi ja fancy'de kõrvarõngastega, siis ma mõtlen küll, et kuhu ma küll sattunud olen...

• Toidu kõrvale juuakse vett, veini ja vahel harva võib juhtuda, et ka Coca-Colat. Pere tegi ikka suured silmad, kui ütlesin, et Eestis on tavaline ka lõuna- ja õhtusöögi kõrvale piima või mahla juua, siin see on ainult hommikusöögi või mingi vahepala kõrvale arvestatav.

• Kalkulaatorit hakatakse kasutama juba 6. klassis ja lõpuklassiks on kõik ilusti unustanud, kuidas peast/kirjalikult arvutada. Bioloogiaõpetaja kulutas ühes tunnis 5 minutit, et seletada, kuidas käib kirjalik jagamine.

• Minu matemaatikatunnis ei tõestata ühtki valemit ja ma hakkan vaikselt aru saama, mida tähendab mu Eesti klassikaaslase Mirjami lause: "Minu jaoks ei ole valemit olemas, kui seda pole tõestatud." Et noh, eelistan rohkem loogikat/oma pea kasutamist ja vähem pähetuupimist. Samas, vähemalt on tunnis tegevust, eks :D

• Iga õpetaja oskab end X-põhjusel välja vabandada ja õpilased ei saa millestki aru. Näiteks matemaatikaõpetaja korrutab kogu aeg et "Sulud! Sulud! Seal valemis on sulud!" ja ükskord jättis ise sulud panemata. Vabandus oli kiire tulema: "Jaa-jaa, ma tean, milles asi, mu kalkulaatoril on mingi veider mode peal ja see arvutab teistmoodi!" Mina olen jälle tagasi saanud selle targutaja tiitli: "Õpetaja-õpetaja, see ei käi nii!" Kõik vahivad suu ammuli, välismaalane ja parandab õpetaja lauseid!

• Siin on ühe lõpueksamina täitsa võimalik teha eesti keele kirjalikku eksamit (selleks peaks küll Nizzasse sõitma).

• Koolis on gruppidevaheliste tülide põhjused täiesti suvalised, näiteks: "Ta tahab oma vana boyfriend'i tagasi" või "Ta käis teise grupi tüdruku autoga McDonald'sis". Ja nii saab lahutamatutest sõpradest ühe päevaga paar tüdrukuid, kes enam omavahel sõnagi ei vaheta.

• Siin on pood nimega Picard, mis müüb ainult külmutatud asju. Sees on üleni valge ja tühi, nagu oleks kuskil haiglas või ma ei tea kus...

• Akende ette käivad väljaspool klaasi asjad nimega volets, mis on suured puidust plaadid, mis on mõeldud selleks, et teha tuba pimedaks ja saaks kauem magada nii et päike ei sega. Mind hirmsasti häirivad need plaadid, aga uues kodus õega tuba jagades pean vast harjuma hakkama.

• Üks päev sain keset basseini herilaselt kaela nõelata. Aa, ja muidu on siin meri keskmise eestlase standardite järgi ujutav täitsa novembrini.

• STOP nupud bussis on kasutamiseks. Kui nuppu ei vajuta ja peatusest ka keegi bussijuhile ei lehvita, et tahaks nüüd peale tulla, sõidab buss lihtsalt edasi.

• Väga-väga palju on linnapildis rollereid ja mootorrattaid. Nendega ei jää ummikutesse ja seega tipptunnil võidab lausa üle poole ajast. Aga kuna siin piirkonnas on kõik teed jube käänulised ja nii kitsad, et vaevalt mahub kaks autot kõrvuti, on siin palju liiklusõnnetusi ja rollerite puhul lõppevad need harva hästi.

• Tavalist suppi, nagu näiteks borš, seljanka, kapsasupp, kanasupp, kalasupp jne ei eksisteeri. Kõik supid on püreesupid.

• WC-paber on värviline. Enamjaolt roosa, vahel ka sinine või roheline.

• Ameerika mägesid kutsutakse siin vene mägedeks.

Võib juhtuda, et kui midagi jäi listist välja, lisan selle hiljem juurde ;)

Bisous :*