Mul on tunne, et mu soontes voolab sidrunitee

Hei-hei!

Ma olen viimastel päevadel pilte teinud, seega siit tuleb uus postitus.

Eelmisel nädalal oli koolis bac blanc no.2 ehk teine proovieksaminädal ning peale seda algas vaheaeg. Nagu eelminegi kord, minul oli eksameid teha hästi lõbus ja teistel suur katsumus. Kahjuks viimasel päeval, reedel, tundsin hommikul ärgates, et ei suuda kooli minna ning seega lasin isal mootorratta võtta (ta väga armastab oma mootorratast) ning jäin koju. Sellest ajast saati olen joonud hästi palju teed (nii 3-4 liitrit päevas), lõikunud sinna sisse hästi palju oma aia sidruneid ja teinud sinepijalavanni. Pere muidugi vahtis imelikult, et mis imelikke maakate traditsioone ma siin kasutan... Õde proovis huvist järgi ja temale täitsa meeldis, isa tahtis teaduslikke fakte, miks see asi aitama peaks.

selliste pooleliitriste kausitäite kaupa jõin oma teed

Pühapäeval oli siin Spéracèdes'is mingisugune vanamoodsate autode väljapanek. Ema läks sinna, et kantrit tantsida (nad on siin mingi põhiline meelelahutusprogramm, ma vaatan...), õde läks otsima, kas ta sõbrad ka siin on ja mina... Läksin vaatama, kas on ilusaid autosid, millest saaks ilusaid pilte teha. Seega ilmselgelt, mina läksin kõige varem ära ja tulin koju köhima.

Koju jõudes hakkasin vaatama kõiki väikseid filmijuppe, mis ma vahepeal teinud olen ja panin neist väikese video kokku. Kui õde tuli, näitasin temale ka ja ega ta siis enam ideest lahti ei lasknud enne kui me kogu laulu lõpuni tegime. Ehk siis, siin see on!

Õhtul läksime Nolweni vanaema juurde, kus toimus mingi suur alžeerlaste pidu. Nimelt, vanaema mees on pied noir (tlk must jalg), see tähendab, ta on alžeerlane, kes elab Prantsusmaal. Nähtavasti neil on siin sellised kogukonnad, kus nad kõik suhtlevad ainult omavahel ja räägivad ainult oma elust Alžeerias ja suurtest kannatustest. Tol õhtul oli neil oma sellise seltskonnaga istumine. Mängisid petangi (ma ei tea, kas seda kirjutatakse nii eesti keeles), jõid ja sõid jms. Meie õega üritasime natuke oma videot teha, jutustasime niisama ja sõime krõpsu. Täitsa tore oli kohe.

Mulle hirmsasti meeldib see pilt, õele miskipärast ei meeldinud...

Leidsin, et see laud on jube lahe ja seega tegin temaga selfie.

(Mulle meeldib mingis kindlas stiilis pildistada ja seega ma eelistan seda ise teha)

Tegime ühe taolises stiilis pildi, mis oli parem, aga ma vist kogemata kustutasin selle ära (ja ma ei tea, kuidas...)

Nolweni lemmikkrõpsud!!!

Esmaspäevaks oli meil plaanis sõita karavani juurde, et sealt viimased asjad ära tuua ning uutele omanikele üle anda. Hommikul ärkasime üles kell 9, sõime juba hommikust ja kõik, aga ilm oli nii kole, et otsustasime siiski selle asja edasi lükata. Meie küla oli reaalselt üleni pilvedes ning vihma sadas kõvasti. Isegi oranž hoiatus oli antud, et võib üleujutusi olla jne. Kiirteel sõitmine ei ole kõige turvalisem taolistel päevadel, sest siin kui juba sadama hakkab, siis kallab ikka korralikult.

Meie udune aiake

vaade aknast

Kutsusime siis tolleks päevaks hoopis Isabelle'i külla. Midagi liiga huvitavat me koos ei teinudki, aga mängisime natuke lauamänge ja tegime katse õue minna (ebaõnnestunud, 5 minuti pärast hakkas jälle sadama...). Aga väga tore oli, tavaliselt kui sajab, istume toas ja ma saan päev otsa imetleda, kuidas õde mängib minu arvutiga mingeid mänge, mis minu arvates väga igavad on. Seekord mängisime päris mänge ja Nolwen üritas meid ehmatada meid üleni oma vana deodorandiga üle lastes ja, noh, lõbus oli. Loodan, et Isabelle'ile ka meeldis.

Teisipäeval alustasime uuesti oma plaaniga karavani juurde minna ja kõik läks kohe tunduvalt paremini. Nägime ilusaid kohti ja sipelgaid ja sisalikke ja ilm oli ilus. Söömas käisime Flunch'is, mis on vist Nolweni lemmiksöögikoht, kuigi ta on seal ühe korra käinud. Põhimõtteliselt valid omale liha, maksad selle eest ja igasuguseid muid asju toidu kõrvale võib võtta ükskõik kui palju. Ma siis võtsin kohe brokolit ja rohelisi ube ja spinatit ja herneid ja friikartuleid ja olin hästi rahul.

Kiirtee! Ja selle mäekogumiku (?) nimi on Lamav Naine, väidetavalt pea on kuskil vasakul ja jalad paremal. Ma pilti tehes seda ei teadnud, seega kogu tädi pildile ei jäänud

Leidsime igasugu vanu traktoreid ja veoautosid ja ronisime sisse ja tegime pilte jne. Rebelles!

Eile võtsin teatrisse kaasa fotoka, et seal YFU Prantsusmaa mingi veidra fotokonkursi jaoks pilte teha. Võtsin oma Eesti lipu ka kaasa ja lehvitasin seda ringi.

Alessandra

Leidsime kapist ühe vana Miniteli, mis on miskisugune arvuti eelkäija. Mina kahjuks, noor ja loll nagu ma olen, teadsin vaevalt, mis see on ja mida sellega teha saab.

Eile õhtul tulid meile külla needsamad peresõbrad, kellega olime veetnud aastavahetuse. Nolwen oli valmistanud mingeid veidraid tikuvõileiva moodi asju, mida nad koolis ühel päeval koos teinud olid. Nagu eelmisel korral, meie lasteseltskond lahkus lauast kiiresti, et tuppa mängima tulla ning vanemad jutustasid pool õhtut. Minul ja väikesel Zoél oli muidugi natuke igav, sest Nolwen ja Nathan on parimad sõbrad ja nad polnud teineteist kuid näinud, seega neil oli väga palju jutte teineteisele rääkida jne. Aga tore oli ikkagi, tegime koos ühe tantsuvideo ja puha. Aeg läks nii kiiresti, et enne, kui arugi saime, oli kell pool üks öösel ning nad pidid ära minema.

Varsti saab juba pool vaheajast läbi ning mulle tuleb külla mu kallis emme!

Näeme varsti!

Elo Maria :*