Mu vaheaja teine pool on vägagi tegus olnud. Ja mul on nüüd teiega jagada väga palju pilte hästi ilusatest kohtadest, juttu natuke vähem... Nautige!
Reedel sõitsime perega Lavandou'sse, et minna sööma vanemate Tai reisi sõpradega. Nad elavad Marseille's, aga kuna reede, 1. mai oli vaba, siis nad otsustasid oma kolmepäevase nädalavahetuse kodust eemal veeta. Neil on kaks tütart, 16- ja 10-aastane (täpselt nagu aste allpool, meie oleme 17 ja 11). Suurem tütar teadis isegi öelda, kus asub Eesti ja mis selle pealinn on, samas kui ta isa tahtis meid kuskile Rumeenia külje alla paigutada. Sõime siis kõik koos mõne tunnikese ja pärast jalutasime veel mere ääres. Päris vahva oli isegi, kuigi algus ei tundunud kuigi paljutõotav.
Selle sama perega koos läksime ka pühapäeval Giens'i poolsaarele matkama. Me olime seal juba korra perega käinud, aga seekord tahtsime terve matkatiiru ära teha. Hakkasime siis minema hoopis teiselt poolt ja tuli välja, et see oli palju raskem kui esimene pool. Teise perekonna isa ja suurem tütar ei tahtnud üldse väga matkata tegelikult ja seega nende pere läks pärast esimest poolt läbi metsa minema. (Kahju tegelikult, sest edasi läks palju ilusamaks ja lihtsamaks ning nad jõudsid tagasi võibolla ainult 10min enne meid.)
Nüüd saate näha ühte mõnusat hunnikut mu fotosid (sorteerisin päris kaua, aga ei suutnud rohkem pilte välja jätta, nii ilus oli kõik!)
Matka algus
Mere ääres kasvavad männid on täitsa omamoodi. Kohe näha, kus on päike ja kus tuul
Esimene pool teekonnast oli raskem, sest tee läks otse: künkast üles, künkast alla...
See poolsaar on üleni punkreid täis.
Nägime allveelaeva! Toulon'is, sealsamas lähedal on militaarbaas.
Jalutaks nagu mööda seina üles...
Vees võime märgata helesiniseid erksaid laike ning tumedamaid, hägusemaid kohti.
Matkaseltskond puutunnelis
Paarike piknikul
Oleks vesi Eestis ka nii läbipaistev...
Mõlemal pool teed on loodusreservid, aga kuna sentier du littoral ehk rannikuäärne matkarada peab igalt poolt läbi minema, on ta lihtsalt eraldatud aiakesega. (See ei takista muidugi Fredil oma aednikueksperimente ette võtta...)
Minu imearmas õeke!
Tähelepanu, (kuri) kass!
Pärast jalutasime veel Saint-Tropez's ringi, sõime jäätist ja ostsime õhtul söömiseks Tarte Tropezienne'i. Õhtul tulid külla Pascal ja Susanna, sõime koos pitsat ja lasime kõigil maitsta Põltsamaa mustikaveini.
Järgmises postituses (õige varsti) juba järgmisest imekaunist kohast!
Elo Maria
No comments:
Post a Comment