Pariis!

Hei-hei!

Käisime suvel Andreasega Lorraine'i maakonnas Prantsusmaal noorte vabatahtliku maleva raames väikese Fort de Jouy kindluse müüri ehitamas. Kuna minna tuli niikuinii Pariisi kaudu ja juhtumisi teadsime kedagi, kes teadis kedagi, kes oli meid nõus Pariisis tasuta majutama, veetsime nii enne kui ka pärast malevat mõne päeva seal.

Pariis on Pariis. Mina olen seal juba mitmeid kordi käinud ja seega oskasin Andreasele põhilist näidata. Jalutasime ringi, sõime saiakesi, laadisime oma hinged kunsti ja armastust täis, nautisime (ja vahepeal ei nautinud ka) päikesepaistet ja kohati sauna meenutavat kuumust, mida Eestis sel suvel kohe kuidagi ei näinud. Pariis on üks mu lemmiklinnu, mida külastada, sest seal on nii palju teha ja näha ja noortele on peaaegu kõik tasuta või poolmuidu. Elada ma seal samas ei tahaks...

Väike sisehoov majas, kus ööbisime.

Elasime Montmartre'i külje all, seega esimesel õhtul, kui palju aega ei olnud, läksime kohe Sacré-Coeuri ette istuma ja päikeseloojangut vaatama.

Alustasin esimesest päevast kultuuritundidega :D

Louvre'is passisime kõigepealt üle tunni aja, kuna wifi oli kehv ja Andreas pidi otsima oma passi koopiat, et tasuta sisse saada (pass jäi koju ja 15€ nüüd küll niisama maksta ei taha)

Kui kõik pildistavad Mona Lisat, pildistan mina neid. Leidsin juba samast ruumist umbes 5 maali, mida ma palju parema meelega jõllitaks. :D

Ilmselgelt olid pilved ja talutav temperatuur ainult sellel ajal, kui me siseruumides olime... 

Sees olid igas ruumis konditsioneerid natuke erinevalt seadistatud, seega vahetasin kogu aeg riideid ja lootsin, et ei jää haigeks...

...ja pärast mingi nelja tundi Louvre'is saime välja KOHUTAVASSE palavusse. Eriti kohutav on palavus, kui sul on suur kott seljas... Ja kui sa oled mina...

Pariis on NII SUUR. See on täiesti lõputu.

Iga kord, kui Pariisi satun, pean käima Rodini muuseumis, sest seal on lihtsalt imetore. Ja iga kord teen selle onuga pilti ka. Pole päris kindel, miks. 

Pikk teekond triumfikaare otsa päikeseloojangut vaatama

Andreas vedas minu Panthéoni, kuhu ma mingil põhjusel kunagi varem sattunud ei olnud. Nägin siis lõpuks selle Foucault' pendli ära :)

Jumalaema kirik üllatas (minu arvates liigse) moderniseerumisega. Tee viipemaksega 5€ annetus! Piiks-piiks ja raha tuleb! Mulle väga meeldib see kirik ja kõik, aga...

Armastust nii palju, kui kanda jaksad!

Tagasi tulles saime tunda CDG lennujaama imelist professionaalsust - seisime umbes 10 inimesest koosnevas järjekorras tund aega, kuna tädi pidi rääkima kolme telefoniga korraga ja mitte kedagi appi ka ei tulnud. Ja nii meie kohvrid lennukist maha jäidki. Tallinnas väideti, et neil kipubki nii kombeks olema.