Aegamööda minutid ju kaovad kõik...

Heihei!

Jälle üks nädalake möödas. Väga segane, aeg läheb nagu korraga vägaväga kiiresti ja teosammul. Kõik muu on ka väga segane. Eks see olegi see vahetusõpilase igapäevaelu. :)

tunnen end praegu umbes samamoodi: läheks aga muudkui seiklema,
aga ega ma tegelikult väga millestki aru ei saa

Igatahes, natuke koolist.

Koolis käin ma Cannes'i äärelinnas La Bocca, mis olenevalt ummikutest on minu kodust mootorsõiduki abiga umbes tunnikese kaugusel. See on erakool, aga kuna ma olen seal esialgsetel andmetel vaid kaks kuud, ei pea ma seal käimise eest maksma. Samas, et ma siin nii vähe aega olen, ei ole mind üheski kooli nimekirjas ja see teeb väga paljud asjaajamised raskeks. Minu (ja ka mu õe) klass on Terminale ST2S ehk siis sotsiaal- ja sanitaarteaduste lõpuklass, mis tähendab, et see on midagi kutsekoolisarnast ja minu klass valmistub sel aastal hoogsalt oma lõpueksamiteks.

Klassis on umbes 20 õpilast ja neist vaid kolm on poisid. Seega üks tõeline tüdrukuteklass: õe jutu järgi ei puudu siin igapäevaelust draama ja klatš ning igav juba ei hakka. Siin on väga tähtsal kohal mood ja grupivaim: omapärasust, mida mina näiteks Eestis väga hindan, eriti ei leia. Kool ei koosne mitte ühest majast, vaid sellel on 3-4 maja, ma täpselt ei teagi, kui palju, ja vahetundides jalutatakse pidevalt nende vahet. Ja otseloomulikult tuleb kooli nagu igale poole mujalegi mööda suurt kallakut üles ronida.

Tundidest niipalju, et hetkel on minu lemmikud vist bioloogia ja ajalugu: mõlemal on väga toredad õpetajad, tase korralik ning suudan kõigega kaasas püsida. Sotsiaal- ja sanitaarteaduste tund võiks ka väga huvitav olla, aga õpetaja näägutab pidevalt ja räägib läbi nina, seega osad sõnad lähevad minu jaoks täitsa kaduma. Matemaatika ja inglise keel on väga lihtsad, füüsika-keemia samuti. Väga. Sellele vastandiks, filosoofia on üsnagi nulliring, see on ainus aine, kus ma lihtsalt ei saa aru, millest räägitakse.

Kolmapäeval on mul ainult hommikul kehaline ja siis olengi vaba, ehk siis põhimõtteliselt on see vaba päev. Eelmisel nädalal kasutasin seda Cannes'is ringi kondamiseks. Jalutasin põhimõtteliselt terve linna läbi, sõin jäätist ja vaatasin mööduvad turiste. No nad on ikka tõeline vaatamisväärsus! Viietärnihotellidel ja nende ees seisvatel Ferraridel pole ka midagi viga.

Aga tegelikult meeldis mulle kõige rohkem hoopiski FNAC, mis on pood, kus müüakse raamatuid ja muusikat ja filme ja postreid ja koolitarbeid ja tehnikat jne. Nagu näha, siis Doctor Who, minu lemmikseriaal, on ka esindatud. Selles poes kuulasin tunnikese muusikat ja ostsin prantsusekeelse Harry Potteri esimese osa, sest tundsin puudust lugemisest ja samal ajal tahan õppida prantsuse keelt millegi lihtsa ja tuttava põhjal.

Laupäeva hommikul käisime emaga jälle rattaga sõitmas, seekord läksime veel kõrgemale ja kaugemale kui eelmistel kordadel- sõitsime St. Cézaire'i külla, kus nädal varem olime käinud isa koori kuulamas. Kilomeetreid järjest ainult mäest üles rühkida on minu jaoks midagi täiesti uut, aga saan sellega aina paremini ja paremini hakkama ning olen enda üle väga uhke!

Veel käisime vaatamas üht tenniseklubi Cabris'i külas. See on siis nüüd juba kolmas klubi. Sealt sain pakkumise, et ei olegi vaja end ühtegi gruppi kirjutada, anti hoopis viis nime koos telefoninumbritega, saan inimestele helistada ja neid mängima kutsuda. Esimene trenn juba kolmapäeva õhtul!

vaade tenniseväljakute juurest pole just paha...

Õhtul küsis isa söögilauas, et "Hei, kas sa tahad tulla bambuseid lõikama?" Alguses arvasin, et ma lihtsalt ei saa küsimusest keele tõttu aru, aga ei, läksimegi võssa ja pistsime sealt mõned bambusevarred autosse. Et isa pidi need ära viima ühele mehele, kes elab Grasse'ist natuke eemal Mouans-Sartoux nimelises külas, sain natuke ööturismi teha. Sain teada, et Mouans-Startoux's on suur kino, kus ka Grasse'i noortele väga käia meeldib ja et 3. oktoobri nädalavahetusel toimub seal üle Prantsusmaa tunnustatud raamatupidu (jah palun!!!).

Pühapäeval toimus üks äge turismiralli, millest me perega osa võtsime. See oli põhimõtteliselt orienteerumine, kõigepealt pidime mõistatama, mis linna või külla minna tuleb, ja siis anti meile küsimustikud, mida tuli nii linnas ringi vaadates kui ka oma pea või telefoni teadmiste abil täita. Üritus kestis terve päeva, lõunal peeti kõik koos piknikku ja tehti lisaülesandeid (juustusordi maitse järgi ära tundmine, puutükkidest ruudu kokku panemine, aastaarvude teadmine).

1814. aastal läbides Var'i ja Alpes-Maritimes'i peatub ... Col d'Eze'is pärast seda, 

kui Napoléon ta vabastanud on. Kellega on tegu?

Meie leidsime, et see võiks olla Francois Hollande (Prantsusmaa praegune president).

Ta lahkus Uut Mandrit evangeliseerima. Kellega on tegu ja kust ta pärit oli?

Noh, siin on näha meie vastus. Õige vastus oli Marc Nizzast. Peaaegu.

Ma olin üks vähestest, kes puutükkidest ruudu kokku panemisega hakkama said. Võib-olla muidugi sellepärast,et olen seda varem omajagu proovinud...

Siin olen mina Alpes-Maritimes'i kõrgeima palmipuuga. Enjoy.

Last but not least: See fakt, et Ed Sheeran esineb Eestis ja mind sel ajal ei ole, on lihtsalt ebareaalne. Kõik, kes te seda loete ja sinna kontserdile lähete, nautige seda kolmekordselt minu eest ka!